Kommentaare uuele reitingusüsteemile

Võistkonna A konkreetse mängu eest arvesse minevad arvestuspunktid (lühidalt AP) saadakse järgmise valemi abil:

AP = alumine täisosa suurusest *100,

kus MP tähistab võistkonna A poolt antud mängus kogutud mängupunktide arvu, max(MP) on antud mängu parima võistkonna poolt kogutud punktide arvu ja alumine täisosa arvust x on suurim täisarv, mis ei ületa arvu x. (Näiteks x=23,345 korral on alumine täisosa 23; x=76,9998 korral on alumine täisosa 76 jne.)

Näitena võiks vaadelda hüpoteetilist mängu, milles osalesid võistkonnad A, B, C, D ja E:

Võistkond Mängupunktid (MP/max(MP))*100 AP

A 37 100 100

B 35 94,594… 94

C 28 75,675… 75

D 24 64,864… 64

E 9 24,324… 24

Selle süsteemi juures saab mängus enim punkte kogunud võistkond (või võistkonnad, kui esikoht läheb jagamisele) alati kirja 100 arvestuspunkti. Ülejäänute kogutavad arvestuspunktid sõltuvad juba sellest, mitu protsenti parima võistkonna poolt kogutud mängupunktidest konkreetne võistkond antud mängus kogus.

Miks selline süsteem ehk miks vanad süsteemid kehvemad tundusid?

Esimeses süsteemis läksid arvestuspunktidena kirja alati konkreetses mängus kogutud mängupunktid, ehk eelpooltoodud näite korral oleks võistkondade arvestuspunktid olnud järgmised: A 37, B 35, C 28, D 24, E 9. Selle süsteemi miinuseks oli võimalus, et erinevates mängudes võis võitja koguda väga erineval arvul punkte sõltuvalt küsimuste raskusest või teemade sobivusest. Mõnel võistkonnal võis tekkida soov koostada meelega väga raske mäng, et teised vähem punkte koguksid.

Teises süsteemis (viimastel aastatel kasutatus) olid arvestuspunktid seotud võistkonna kohaga süsteemi I-30, II-25, III-22, IV-20, V-19, …, XXIII-1. Sellisel juhul oleks eelpooltoodud näites saadud arvestuspunkte järgmiselt: A 30, B 25, C 22, D 20, E 19. Siin oleks tekkinud selles mõttes ebavõrdsus, et näiteks võistkond B, kes kaotas konkreetses mängus võistkonnale A vaid 2 punktiga, oleks saanud 5 arvestuspunkti vähem kui võistkond A, samas kui võistkond E, kes kaotas võistkonnale D 15 punktiga, saanuks võistkonnast D vaid 1 arvestuspunkti vähem.

Uues süsteemis arvestatakse nii võistkonna kohaga (eespool olija kogus mängus rohkem mängupunkte, järelikult saab ta ka rohkem arvestuspunkte) kui ka mängus kogutud punktide erinevusega (mida suurema vahega konkreetses mängus teist edestatakse, sedavõrd ka rohkem arvestuspunkte teisega võrreldes kogutakse.

Puhtalt huvi pärast on lisatud ka tabel (eraldi failina), kus eelmise hooaja Tartu mängude tulemused on arvestatud ümber nii teises süsteemis kogutud arvestuspunktideks kui ka uue süsteemi järgi kogutud arvestuspunktideks. Sellest tabelist saab soovi korral vaadata, kas ja millised erinevused lõppkohtade määramisel uuel ja eelmisel süsteemil olid.

Süsteemi idee autor.