Mälumängufoorum Eesti Spordimuuseumis

Kalle Voolaid

 

Eesti ainuke spordimuuseum, Tartus asuv Eesti Spordimuuseum, on oma tegevussuundades seadnud olulisele kohale tegutsemise mitmetahulise kultuurikeskusena. Lisaks muuseumi traditsioonilisele põhitegevusele –  spordiajalooliste materjalide kogumisele, säilitamisele ja eksponeerimisele – tegutseb muuseum täna aktiivselt konverentside, seminaride ja teabepäevade korraldajana, eesmärgiks on seatud üha uute sporti(ajaloo)-alaste trükiväljaannete ilmutamine.

 

Eeltoodud ideedest lähtuvalt saigi 2002. aastast alguse muuseumi uus üritustesari – spordimuuseumi foorumid. Foorumid on ettevõtmised, kus arutletakse erinevate sporti ja spordikultuuri puudutavate küsimuste üle asjatundlike esinejate osavõtul. Kuivõrd foorumi teemad võivad kõikuda seinast seina, on sama muutuv ka foorumi auditoorium (sihtrühm).

 

Eesti Spordimuuseumi IV foorum toimus Tartus vana aasta lõpul, 18. detsembril. Teemaks oli seekord “Mälumäng Eestis. Anno 2002”. Eesti mälumängurite paremate jõudude osavõtul toimunud vestlusringi elavdamisse andsid suurima panuse Uno Ainsoo, Rein Ets, Jaan Lomp, Arko Olesk, Indrek Paavle, Indrek Salis, Tenno Sivadi, Matis Song jt. Alljärgnevalt kokkuvõte eri teemadel räägitust.

 

Mis on mälumäng, mis viktoriin?

Nii mälumäng kui viktoriin on laiad mõisted, kusjuures kohati mõistetakse neid sünonüümidena (kolmandana lisandub siia alla veel ka mõni aeg tagasi uudissõnana kasutusele võetud kilb), kohati nähakse nende vahel väikest erinevust. Termini mälumäng võttis varem levinud viktoriini asemel kasutusele Valdo Pant.

 

Mälumäng on midagi, mida mõistetakse üldiselt soliidsemana, põhjalikuma ja läbimõeldud üritusena. Viktoriin seevastu tundub olevat show’likum ja kergem, võib-olla ka amatöörlikum, lõdvema vormiga, tihti lihtsalt seltskondlik lõbustus muu melu taustal või vahel.

 

Kõik olulisemad võistlused Eestis toimuvad mälumängus, sekka peetakse ka mõned kilvad. Inglise ja saksa keeles on levinuim termin quiz, vene keeles викторина, soome keeles visa.

 

Klassikaline, teemarühmade kaupa toimuv mälumäng hakkas Eestis televisiooni mõjul levima 1960. aastatel, televisiooni osavõtuta Eesti meistrivõistlused hakkasid toimuma 1970. aastatel.

 

Mälumäng: sport või meelelahutus?

Nii nagu sport, on ka mälumäng kultuuri osa. Mälumängus on natuke igat – see seondub traditsioonilise kultuuriga, see on ka tore seltsielu vorm.

 

Klassikaline mälumäng võib kindlasti olla omaette (mõtte)sport. On ju sellel olemas vastavad kriteeriumid: toimuvad võistlused, on võimalik selgitada osalejate vahelist paremust. Raskusi tekitab küll erinevates mängudes saavutatud tulemuste objektiivne võrdlemine, probleeme kergitab üheselt mõistetavate hindamisparameetrite leidmine.

 

Kas telemängud tapavad “puhta” mälumängu?

Telemängud ja “puhtad” mälumängud on kaks erinevat asja, hoopis erinevapõhjalised. Klassikaline mälumänguformaat pole eriti telegeeniline, lisaks on telemängu korraldajatel tihti teatav kompetentsipuudus.

 

Kindlasti võiks telemänge eri telekanalites veel hoopis rohkem olla, see on siiski hea reklaam mälumängudele. Küsimus on vaid selles, et telemängude ettevalmistamisel tuleb teleinimestel professionaalsete mälumänguritega rohkem koostööd teha.

 

Kindlasti võiks toimuda vanas heas “Kes keda?” - formaadis telemäng, ehkki selle formaati tuleks sel juhul tuntavalt kaasajastada. Üks suuri murelapsi on näiteks esitatavate küsimuse pikkus – televisioonis ei saa need olla lõputult pikad, klassikalise mälumängu mängijad on aga tihti just pikkade küsimuste pooldajad – need annavad vürtsi juurde, hea vaistuga mängijatele on sellest tihti ka sisulist abi.

 

Milline on mälumängu hetkeseis Eestis?

Mälumäng Eestis oli, on ja jääb. Kindlasti väljasuremise ohtu ei ole, lisandumas on näha aktiivseid noori – seda eriti Tartus, kus tegutsemas aktiivne Tartu Üliõpilaste Mälumänguklubi (TÜMK). TÜMK haarab oma tegevuses üle saja inimese, olles sellisena usutavasti üks suurim mälumänguklubi Eestis.

 

Tallinnas teeb tänuväärset tööd Mõtteselts Sibul, korraldades oma üritusi rahvusraamatukogu juures kord kuus. Aktiivset tegevust jätkub ka paljudesse väiksematesse paikadesse (Põlva, Jüri jne). Potentsiaalsete eestvedajate üles leidmine kohtadel ongi üks edasise tegutsemise eesmärke. Kohti, kus mälumängu mängitakse, on palju. Ent palju on ka selliseid kohti, kus mälumängu (veel) ei mängita. 

 

Suurimaks mureks on kindlasti finantsprobleem, heade toetajate nappus. Suuresti on see mõistetav – ehkki telemäng on suur publikumagnet, ei saa sedasama ütelda klassikalise mänguformaadi kohta, kus publikul suurt midagi vaadata ei ole. Ja nii ei ole ka sponsoritele midagi nendepoolse toetuse eest vastu lubada.

 

Probleeme valmistab samuti alasisene infoliigutamine. Mälumänguliidu veebileht tahab ilmset värskendamist, see kipub aeglaseks jääma. Mälumäng ületab täna uudiskünnise meedias harva. Kuid - võib-olla ei peakski siin alati spordimeediakanaleid otsima?

 

Millised on mälumängu tulevikuperspektiivid Eestis?

Ala edasise edenemise aluseks on kindlasti finantsprobleemidest üle saamine, heade toetajate leidmine. Võib-olla oleks siin kasuks atraktiivsete, prominentsete liidrite leidmine. See hõlbustaks kindlasti ka meediakünnise ületamist – olgu esialgu kasvõi kollase meedia vahendusel.

 

Eestis on olemas ka aktiivne, suuresti omaette elu elav venekeelne mälumängukeskkond, millest me vähe teame. Nende potentsiaal on eeldatavasti suur ja tase kõrge. See seltskond vajab integreerimist.

 

Arutleti erinevate koostöövõimaluste üle Eesti Mälumänguliidu ja Eesti Spordimuuseumi vahel. Äärmuslikuma ideena pakuti välja koguni võimalus Eesti Mälumängumuuseumi asutamiseks, teise võimalusena aga idee Eesti mälumängu (ja miks mitte ka teisi mõttesporte) tutvustava näituse korraldamisest.

 

Mälumängus puudub (või eksisteerib väga vähesel määral) rahvusvaheline koostöö, puudub ka rahvusvaheline katusorganisatsioon. Suuresti on siin takistuseks keelebarjäär, samuti eri riikides erinevalt arenenud mälumängukultuur.

 

Taastekkimas on kontaktid soomlastega, kellede suurim mälumängukeskus on Tampere. 2003. aastal toimub esimene Tartu-Tampere linnavõistlus mälumängus.