Mittetulundusühing Eesti Mälumänguliit

Põhikiri

 

I  Üldsätted

1.  Mittetulundusühing Eesti Mälumänguliit (“edaspidi Ühing“) on juriidiliste ja füüsiliste isikute ühiskondlik, vabatahtlik, demokraatlikel põhimõtetel tegutsev mittetulundusühing.

2.  Ühingu tegevus rajaneb tema asutajate ning liikmete algatusel ja ühisel tegutsemisel, Ühingu juhtkonna valitavusel ja valitud juhatuse regulaarsel aruandlusel Ühingu liikmete ees. Pärast Ühingu asutamist edendavad tema tegevust Ühingu liikmed ja sponsorid.

3.  Ühing teeb koostööd Ühingu tegevusest huvitatud asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega ning eraisikutega Eesti Vabariigis ja teistes riikides.

Ühing on eraõiguslik juriidiline isik.

4.  Ühingu ametlikuks nimetuseks on:

- eesti keeles: Mittetulundusühing Eesti Mälumänguliit.

5.  Ühingu asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik.

 

II  Ühingu eesmärgid ja tegevussuunad

6.  Ühingu eesmärgiks on Eesti mälumänguga tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute ühendamine ja nende ühiste huvide esindamine ning vastava valdkonna toetamine.

Oma eesmärgi saavutamiseks Ühing:

- korraldab mälumänguvõistlusi, konverentse, heategevus- ja reklaamüritusi;

- täiendab Ühingu liikmete teadmisi;

- viib läbi täienduskoolitusi, seminare ja kursusi (kestvusega kuni 6 kuud);

- esindab Ühingu liikmeid suhetes teiste organisatsioonide ja ühendustega nii Eesti Vabariigis kui ka välismaal;

- kogub ja levitab informatsiooni, s.h. annab välja ja levitab reklaami- ja muid trükiseid;

- kogub annetusi.

7.  Ühing võib korraldada igasuguseid üritusi, mis ei ole vastuolus tema põhikirja ning Eesti Vabariigi seadusandlusega.

8.  Ühing arendab majandustegevust sel määral, kui see on vajalik tema

põhikirja eesmärkide saavutamiseks. Ühing ei taotle oma majandustegevuses

tulu, saadud kasumit ei jagata Ühingu liikmete vahel. Kõik laekunud summad

suunatakse põhikirjalise tegevuse arendamisele.

9. Ühing võib oma nimel omandada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi; olla hagejaks või kostjaks kohtus, vahekohtus; tal on oma vara, iseseisev bilanss ja pangaarved. Ühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.

10. Ühingu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadusega.

 

III Ühingu liikmeskond

11. Ühinguga võivad ühineda kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes tunnustavad Ühingu põhikirja. Ühingu liikmeskond koosneb tegev-, toetaja-, välis- ja auliikmetest.

12. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab Ühingu juhatus avaldaja suulise või kirjaliku sooviavalduse alusel 2 (kahe) kuu jooksul avalduse laekumisest. Liikmeks võtmisest keeldumise korral võib liikmestaatust taotlev isik anda küsimuse lahendamiseks üldkoosolekule. Ühingu uue liikme liikmelisus hakkab kehtima peale sisseastumismaksu tasumist. Ühingu liikmeskonnast võib igal ajal vabalt välja astuda, informeerides sellest Ühingu juhatust. Väljaastujale tema poolt tasutud liikmemaksu ei tagastata.

13. Liige arvatakse üldkoosoleku otsuse alusel ühingust välja:

- kui ta ei täida põhikirjas sätestatud kohustusi;

- tema poolt oma tegevuse või tegevusetusega kahju tekitamisel Ühingu tegevusele või heale mainele.

14. Ühingu liikmelisust ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada.

15. Ühingu toetajaliige on isik, kes toetab ühingut rahaliselt või muul kujul, kuid ei soovi või ei saa olla ühingu liige. Toetajaliikmel on õigus osaleda ühingusisestel üritustel võrdselt tegevliikmetega, kuid ilma hääleõiguseta.

16. Ühingu välisliikmeks võib olla isik, kes juhindub käesolevast põhikirjast, tasub liikmemaksu ja aitab kaasa ühingu tegevusele, kuid tulenevalt elukohast ei saa osa võtta ühingu tegevusest.

17. Ühingu auliikmeks valitakse ühingu tegevuses eriti siloma paistnud või ühingule olulisi teeneid osutanud isikuid. Auliikme kandidaat ei pea olema ühingu liige. Auliikmeid valitakse juhatuse või tegevliikmete ettepanekul üldkoosolekul. Valituks loetakse isik, kes saab vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalevate ühingu tegevliikmete häältest. Auliige ei pea tasuma liikmemaksu ja talle ei laiene muud kohustused.

 

 

IV Ühingu liikmete õigused:

18. Ühingu liikmetel on õigus:

- esitada Ühingu liikmete hulgast esindajaid Ühingu juhtorganitesse, olla ise    valitud ja võtta osa Ühingu teiste organite moodustamisest;

- esitada Ühingu organitele ettepanekuid ja arupärimisi;

- osaleda Ühingu poolt korraldatavatel üritustel;

- osaleda põhikirjas ettenähtud korras Ühingu majandustegevuses ja selle  juhtimisel ning vabalt tutvuda igal ajal Ühingu dokumentatsiooniga.

 

V Ühingu liikmete kohustus

19. Ühingu liikmed on kohustatud tunnustama ja täitma Ühingu põhikirja, tasuma liikmemaksu õigeaegselt üldkoosoleku poolt otsustatud tähtaegades ja suuruses, hoidma Ühingu head nime ja omapoolse tegevusega rikastama Ühingu vaimukultuuri,  järgima Ühingus kehtestatud kodukorda ning mitte kahjustama oma vääritu käitumisega Ühingu mainet.

 

VI Ühingu juhtimine

20. Ühingu kõrgeimaks organiks on tema liikmete üldkoosolek, mis kutsutakse juhatuse poolt kokku vähemalt 1 (üks) kord aastas. Üldkoosolekust tuleb informeerida Ühingu liikmeid kirjalikult või suuliselt vähemalt 1 (üks) kuu enne selle toimumist.

21. Ühingu erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku juhatuse otsuse alusel või juhtudel, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 (üks kümnendik) Ühingu liikmetest 2 (kahe) nädala jooksul.

22. Üldkoosolek on pädev vastu võtma  otsuseid, kui sellel on esindatud vähemalt üle poole Ühingu liikmetest. Juhul, kui  üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus 3 (kolme) nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga.

Uus üldkoosolek on pädev võtma vastu otsuseid, kui üldkoosolekul on esindatud

vähemalt 2 (kaks) Ühingu liiget.

23. Üldkoosoleku otsused loetakse vastuvõetuks, kui nende poolt hääletab vähemalt üle poole üldkoosolekul osalenud Ühingu liikmetest, kui seaduses ei ole sätestatud suurema häälteenamuse nõuet. Igal Ühingu liikmel on üldkoosolekul 1 (üks) hääl. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada Ühingu liikme kirjaliku volituse alusel tema esindaja. Esindajaks võib olla ainult teine Ühingu liige.

24. Vajadusel võib läbi viia mõne küsimuse, mis põhikirja järgi kuulub üldkoosoleku pädevusse, otsustamise kirjaliku hääletamise teel. Kirjaliku hääletamise korral loetakse üldkoosoleku otsus vastuvõetuks, kui selle poolt hääletavad kõik Ühingu liikmed.

25. Üldkoosolek kinnitab Ühingu üldised tegevussuunad, juhatuse ja revisjonikomisjoni, aruanded eelnenud tegevusperioodist.

            Üldkoosolek annab juhendid kõigis Ühingu tegevust puudutavates küsimustes.

Üldkoosolek:

- määrab Ühingu juhatuse liikmete arvu ja valib uue juhatuse;

- määrab kindlaks Ühingu põhikirjalise tegevuse suunad ja vormid;

- teeb muudatusi Ühingu põhikirjas ja kinnitab uue põhikirja;

- kuulab ära Ühingu juhatuse aruanded Ühingu tegevuse kohta;

- määrab kindlaks Ühingu liikmemaksude suuruse, tasumise tähtajad ja korra;

- valib revisjonikomisjoni;

- kinnitab Ühingu aastaeelarve ja selle täitmise aruande;

- lõpetab Ühingu tegevuse;

- moodustab likvideerimiskomisjoni.

Ühingu üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid ka muudes Ühingu tegevust puudutavates küsimustes.

26. Üldkoosoleku ülesandeid võib täies ulatuses täita ka Ühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek.

27. Ühingul võib olla vähemalt 7 (seitse) volinikku.

28. Volinikud valitakse üldkoosoleku otsusega 5 (viieks) aastaks. Igal Ühingu liikmel on õigus osaleda volinike valimisel.

29. Üldkoosolek valib 3 (kolmeks) aastaks Ühingu juhatuse.

30. Üldkoosoleku otsused on juhatusele täitmiseks kohustuslikud.

31. Juhatus juhib Ühingu tööd üldkoosolekute vahelisel ajal. Ühingu juhatusse kuulub 1 (üks) kuni 6 (kuus) liiget.

32. Kui juhatuses on rohkem kui kaks (2) liiget, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe.

33. Juhatus korraldab Ühingu rahaliste ja muude materiaalsete väärtuste kasutamist ja käsutamist.

Ühingu juhatus:

- koostab Ühingu aastaeelarve ja esitab selle kinnitamiseks Ühingu üldkoosolekule;

- kontrollib Ühingu rahaliste vahendite kasutamist;

- annab oma tegevusest aru Ühingu üldkoosolekule;

- sõlmib Ühingu nimel lepinguid;

- kinnitab kõik Ühingu sisemist tegevust reglementeerivad eeskirjad ja juhendid (ametijuhendid, reglemendid, jne.);

- kutsub kokku Ühingu liikmete üldkoosoleku põhikirjas ettenähtud tähtaegadel ja korras;

- esindab Ühingut suhetes teiste füüsiliste ja juriidiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui ka teistes riikides.

34. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui juhatuse koosolekust võtab osa vähemalt üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu, kui nende poolt on antud vähemalt üle poole koosolekul osalenud juhatuse liikmete häältest. Üheliikmelise juhatuse (juhataja) korral võtab otsused vastu juhataja.

35. Juhatus on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees. Juhatuse koosolekud

kutsub kokku juhatuse esimees mitte harvem, kui 1 (üks) kord kvartalis.

36. Mittetulundusühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Juhatuse liige võib oma kohustuste täitmise delegeerida ka kolmandatele isikutele väljastades selleks vastava volituse.

 

VII Ühingu vara ja finants- ja majandustegevus

37. Ühingu varaks on temale kuuluvad materiaalsed väärtused ja rahalised

vahendid, mis moodustavad:

- sisseastumis- ja liikmemaksud;

- majandustegevusest saadav tulu;

- juriidiliste ja üksikisikute vabatahtlikest annetustest saadav tulu;

- Ühingu põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate ürituste korraldamisest saadav tulu ja reklaamüritustest laekuv raha;

- muud laekumised.

38. Ühingu liikmetel ei ole õigust Ühingu varale. Ühingul ei ole õigust liikmete varale.

39. Ühingu majandusaastaks on kalendriaasta (01.01. kuni 31.12.)

40. Ühingu vara kasutatakse:

- Ühingu töö korraldamiseks;

- lepinguliste tööde tasumiseks;

- Ühinguga töösuhetes olevate isikute töö tasustamiseks;

- põhivahendite ja muu vara soetamiseks;

- erifondide moodustamiseks;

- vajaduse korral Ühingu liikmetele materiaalse abi osutamiseks (vastavalt juhatuse otsusele)

Ühingul on õigus moodustada sihtotstarbelisi fonde.

41. Ühingu raamatupidamist teostatakse vastavuses Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele.

 

VIII Revisjon

42. Ühingu tegevuse kontrollimiseks valitakse üldkoosoleku poolt 3 (kolmeks) aastaks 2 (kahe) liikmeline revisjonikomisjon, milline kontrollib arvestusaasta dokumentatsiooni ning finantsmajanduslikku tegevust. Komisjon valib oma koosseisust esimehe.

43. Revisjonikomisjoni tegevus lõpeb üldkoosolekul, kus arutatakse revisjonikomisjoni aruannet.

44. Revisjon viiakse läbi Ühingus mitte harvem, kui 1 (üks) kord aastas.

 

IX Ühingu tegevuse lõpetamine

45. Ühingu lõpetamise otsustab Ühingu üldkoosolek. Otsus Ühingu tegevuse lõpetamise kohta loetakse vastuvõetuks, kui sellise otsuse poolt hääletab üle 2/3 (kahe kolmandiku) üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest. Ühingu tegevuse lõpetamine toimub Eesti Vabariigi seadusandlusega sätestatud korras.

46. Ühingu tegevuse lõpetamisel moodustab üldkoosolek likvideerimiskomisjoni, milline lahendab arvel oleva vara üleandmise samalaadsetele ühingutele või riigile.

 

Mittetulundusühingu põhikiri on kinnitatud 25. aprillil 2004.a. üldkoosoleku otsusena.